Lapsed veedavad suure osa oma päevast koolis, lasteaias või lastehoius. Seetõttu ei ole ruumide sisekliima ainult mugavuse küsimus – see on osa tervislikust õpi- ja kasvukeskkonnast.

Üks lihtsamaid viise hinnata, kas ruumi ventilatsioon suudab tegeliku kasutuskoormusega toime tulla, on jälgida süsinikdioksiidi ehk CO₂ sisaldust siseõhus.

Eestis on koolide õpperuumide ning lasteaedade ja lastehoidude rühmaruumide CO₂ tasemele kehtestatud konkreetne nõue: siseõhu CO₂ sisaldus võib olla keskmiselt kuni 1000 ppm.

Mida ütleb kehtiv nõue koolidele?

Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2025 määruse nr 52 § 11 käsitleb üldhariduskoolide sisekliimat.

Määruse järgi:

• kooli õpperuumides peab olema tagatud nõuetekohane sisekliima;
• kui ventilatsioon puudub või ei ole piisav, tuleb ruume regulaarselt tuulutada;
• õpperuumi siseõhu CO₂ sisaldus võib olla keskmiselt kuni 1000 ppm;
• õpperuumi temperatuur peab olema vähemalt 19 °C ning üle 27 °C ei tohi selles ruumis õppetunde korraldada. Riigi Teataja

See tähendab, et ventilatsiooni olemasolu iseenesest ei ole veel piisav. Oluline on, kas süsteem suudab tagada nõuetekohase sisekliima ka siis, kui klassiruum on tegelikult õpilasi täis.

Milline nõue kehtib lasteaias ja lastehoius?

Vabariigi Valitsuse määrus nr 47 „Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“ sätestab analoogse nõude rühmaruumidele.

Ka seal võib rühmaruumi siseõhu CO₂ sisaldus olla keskmiselt kuni 1000 ppm.

Lisaks peab ebapiisava ventilatsiooniga ruume regulaarselt tuulutama ning rühmaruumi temperatuur peab olema vähemalt 21 °C. Kui temperatuur tõuseb üle 26 °C, tuleb võtta meetmeid temperatuuri mõju vähendamiseks. Riigi Teataja

Terviseamet toob oma haridusasutuste juhistes samuti välja, et nii koolide õpperuumides kui ka koolieelsete asutuste rühmaruumides on CO₂ piirväärtuseks keskmiselt 1000 ppm.

Kas seadus kohustab CO₂ pidevalt mõõtma?

Siin on oluline teha vahet kahel asjal.

Õigusakt kehtestab sisekliima nõude, kuid ei ütle, et igas klassis või rühmaruumis peab olema kogu aeg statsionaarne CO₂ andur või et mõõtmine peab toimuma kindla sagedusega.

Seetõttu ei oleks korrektne öelda, et koolidel ja lasteaedadel on eraldi „CO₂ mõõtmise kohustus“.

Küll aga tekib praktiline küsimus:

kuidas saab hoone kasutaja või pidaja teada, kas 1000 ppm nõue on tegeliku kasutuse ajal täidetud?

Sellele annab vastuse mõõtmine.

Miks ei piisa ühest CO₂ näidust?

CO₂ tase võib klassi- või rühmaruumis päeva jooksul väga kiiresti muutuda.

Hommikul tühjas klassiruumis võib näit olla täiesti normaalne. Kui ruumis on mõnda aega 20–30 inimest, võib olukord olla hoopis teine.

Sellepärast annab üks juhuslik mõõtmine ainult hetkepildi.

Veelgi olulisem on see, et õigusakt räägib keskmisest CO₂ sisaldusest. Seetõttu ei tähenda üks lühiajaline näit üle 1000 ppm automaatselt seda, et ruum ei vasta nõuetele. Mõistlik on vaadata kogu kasutusperioodi käitumist: kui kõrgele CO₂ tõuseb, kui kaua kõrge tase püsib ning kui kiiresti ruum pärast kasutuskoormuse vähenemist või tuulutamist taastub.

Ka meie varasemas artiklis „CO₂ tase ruumis – kuidas teada, kas ventilatsioon tegelikult töötab?“ kirjeldasime, miks mitmepäevane logimine annab ventilatsiooni toimimisest oluliselt parema pildi kui üksik mõõtetulemus.

Kuidas HooneEnergia CO₂ ja sisekliimat mõõdab?

HooneEnergia sisekliima seire eesmärk ei ole lihtsalt fikseerida ühte CO₂ numbrit.

Ruumidesse paigaldatakse mõõteseadmed, mis jälgivad tegeliku kasutuse ajal:

• CO₂ sisaldust;
• õhutemperatuuri;
• suhtelist õhuniiskust.

Mõõtmine toimub mitme päeva jooksul ning vajadusel mitmes klassi- või rühmaruumis korraga.

See võimaldab näha näiteks:

• millistes ruumides CO₂ kõige rohkem tõuseb;
• millistel kellaaegadel probleem tekib;
• kui pikalt kõrgenenud tase püsib;
• kas olukord kordub iga päev;
• kas ruum taastub vahetunni või tuulutamise ajal;
• kuidas temperatuur ja õhuniiskus samal ajal muutuvad.

Tulemuseks ei ole ainult andurilt loetud number, vaid ruumi sisekliima tegeliku käitumise analüüs.

Mida saab kool või lasteaed mõõtmise tulemusena?

Mõõteperioodi järel saab klient ülevaate, milles on esitatud mõõtetulemused ja nende tõlgendus.

Raportis saab välja tuua näiteks:

• CO₂ taseme muutumise ajas;
• keskmised ja maksimaalsed väärtused;
• probleemsed ruumid;
• korduvad kõrge CO₂ tasemega ajaperioodid;
• temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse näitajad;
• võimalikud seosed ruumi kasutuskoormusega;
• soovitused edasiseks tegevuseks.

Kui probleem ilmneb, ei tähenda see automaatselt vajadust kogu ventilatsioonisüsteem välja vahetada.

Põhjuseks võib olla näiteks ventilatsiooni vale tööaeg, ebapiisav õhuhulk, süsteemi seadistus, hooldusvajadus, filtrite seisukord, liiga suur kasutuskoormus või vajadus parema juhtimise järele.

Miks mõõta enne ventilatsiooni investeeringut?

Ventilatsioonisüsteemi muutmine või rekonstrueerimine võib olla kulukas.

Enne investeeringu tegemist on mõistlik teada, kus probleem tegelikult asub ja millal see tekib.

Mitmepäevane CO₂ mõõtmine aitab eristada näiteks olukordi, kus:

• probleem esineb kogu päeva;
• probleem tekib ainult mõnes ruumis;
• CO₂ tõuseb ainult suure kasutuskoormuse ajal;
• ventilatsioon käivitub liiga hilja või lõpetab töö liiga vara;
• olemasolev süsteem vajab lihtsalt seadistamist;
• vajalik võib olla nõudluspõhine ventilatsiooni juhtimine.

Selline mõõteinfo loob tehnilise lähtepunkti, mille põhjal saab otsustada, kas vaja on hooldust, seadistamist, õhuhulkade mõõtmist või suuremat tehnilist lahendust.

CO₂ mõõtmine ei ole ainult koolidele ja lasteaedadele

Kuigi koolide ja lasteaedade puhul on 1000 ppm nõue õigusaktides konkreetselt sätestatud, on CO₂ mõõtmine kasulik ka muudes suure kasutuskoormusega ruumides.

Näiteks:

• büroodes;
• koosolekuruumides;
• avalikes hoonetes;
• koolitusruumides;
• tervishoiu- ja hoolekandeasutustes;
• spordi- ja huvitegevuse ruumides.

CO₂ on eelkõige hea indikaator sellest, kas ventilatsioon suudab ruumis viibivate inimeste tekitatud koormusega toime tulla.

Mida näitavad varasemad uuringud?

Terviseameti avaldatud koolide ja lasteaedade sisekliima uuringute kokkuvõtetes on Eestis varem leitud klassiruume, kus CO₂ tase on tõusnud märgatavalt üle 1000 ppm.

Terviseameti 2021. aasta kokkuvõttes viidatud varasemas uuringus mõõdeti klassiruumides maksimaalselt isegi 2800 ppm. Samuti on varasemates Eesti andmetes olnud märkimisväärne osa kooliajast selline, kus CO₂ sisaldus jäi vahemikku 1001–2500 ppm. Need on ajaloolised uuringutulemused ega kirjelda kõigi tänaste koolide olukorda, kuid näitavad, miks tegeliku sisekliima mõõtmine võib olla vajalik. Terviseamet

Kõige olulisem küsimus ei ole, kas ventilatsioon on olemas

Ventilatsiooniseade võib olla paigaldatud, hooldatud ja töökorras.

See ei tähenda veel automaatselt, et konkreetse klassi või rühmaruumi õhuvahetus vastab tegelikule kasutuskoormusele.

Seetõttu on kõige praktilisem küsimus:

milline on ruumi CO₂ tase siis, kui lapsed ja õpetajad seal päriselt viibivad?

Sellele saab usaldusväärselt vastata mõõtmisega.

Soovid teada, milline on teie kooli või lasteaia sisekliima tegeliku kasutuse ajal?

HooneEnergia pakub koolidele, lasteaedadele, lastehoidudele ja teistele avalikele hoonetele CO₂ ja sisekliima mitmepäevast mõõtmist ning ventilatsiooni toimivuse analüüsi.

Mõõdame CO₂ taset, temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust ning koostame tulemuste põhjal selge raporti koos praktiliste soovitustega.

Küsi pakkumist sisekliima ja ventilatsiooni toimivuse mõõtmiseks →