KKK – Korduma kippuvad küsimused
Käesolevas jaotises leiate vastused sagedamini esitatud küsimustele, mis aitavad teil olulist infot kiiresti ja mugavalt kätte saada.
Millal on mõistlik õhupidavuse test teha?
Õhupidavuse test on soovitatav:
- enne hoone vastuvõttu
- enne kasutusluba
- pärast renoveerimist
- enne kinnisvara ostu või müüki
- energiatõhususe hindamise ettevalmistuseks
Oluline märkus
Teenused ja raportid põhinevad teostatud mõõtmistel ning nähtaval olukorral kontrolli hetkel. Ülevaatus ei asenda ehitusprojekti ekspertiisi ega välista kõiki võimalikke varjatud puudusi.
Mõõtmine tehakse vastavalt standardile EN ISO 9972.
Mis on õhupidavuse test (blower-door)?
Õhupidavuse test mõõdab, kui palju õhku lekib hoonest läbi konstruktsioonide ja liitekohtade. Test annab objektiivse ülevaate hoone ehituskvaliteedist ja energiatõhususest ning aitab tuvastada soojuskadusid ja võimalikke ehitusvigu.
Mis on termograafia ja mida see näitab?
Termograafia aitab tuvastada temperatuurierinevusi ja termilisi anomaaliaid, mis võivad viidata puudulikule soojustusele, külmasildadele, õhuleketele või muudele ehituslikele probleemidele. Termopilt üksi ei pruugi siiski tõendada puuduse täpset põhjust. Vajadusel kombineerime termograafia rõhutesti, visuaalse kontrolli või muude mõõtmistega.
Kas teenused on ametlikud ja usaldusväärsed?
Jah. Mõõtmised teostatakse professionaalsete seadmetega ning tulemused dokumenteeritakse kirjalikus raportis. Teenused põhinevad mõõtmistel, nähtaval olukorral ja erialasel kogemusel.
Kas termograafiat saab teha igal ajal?
Parim aeg termograafiaks on kütteperioodil, kui sise- ja välistemperatuuri vahe on piisav. Sobivuse hindame alati enne mõõtmist.
Millistest standarditest ja nõuetest mõõtmistel lähtute?
Mõõtmistel lähtume kontrolli eesmärgist, asjakohastest Eesti nõuetest ning kehtivatest mõõtemetoodikatest ja standarditest. Hoone õhupidavuse mõõtmisel lähtume EVS-EN ISO 9972 põhimõtetest. Standard käsitleb hoonepiirete õhulekke määramist ventilaatoriga survestamise meetodil.
Mida sisaldab kinnisvara ostueelne tehniline kontroll?
Kontrolli ulatus sõltub hoonest ja tellimuse eesmärgist. See võib sisaldada visuaalset tehnilist ülevaatust, rõhutesti, termograafiat, sisekliima RH/CO₂ mõõtmist, ventilatsiooni toimivuse hinnangut ning probleemkohtade dokumenteerimist. Tulemused koondatakse arusaadavasse raportisse koos tähelepanekute, riskide ja praktiliste soovitustega.
Mis vahe on rõhutestil ja termograafial?
Rõhutest mõõdab hoone välispiirete õhupidavust ja aitab tuvastada kontrollimatuid õhulekkeid. Termograafia näitab pindade temperatuurierinevusi ning aitab leida külmasildu, soojuslekkeid ja termilisi anomaaliaid. Koos kasutades annavad need meetodid hoone seisukorrast oluliselt põhjalikuma ülevaate.
Kui tihti peaks hoone energiatehnilist kontrolli läbi viima?
Üldist kohustuslikku kontrollivälpa ei ole. Kontroll on mõistlik pärast suuremaid ehitus- või renoveerimistöid, enne hoone vastuvõttu või kinnisvaratehingut ning siis, kui esineb tuuletõmbust, ebaühtlast sisetemperatuuri, suuri energiakulusid või muid võimalikele puudustele viitavaid tunnuseid.
Kas tehnilise kontrolliga saab leida varjatud puudus?
Tehniline kontroll aitab tuvastada ehitusvigu, probleemkohti ning võimalike varjatud puuduste riske. Kõiki konstruktsioonide sisse jäävaid puudusi ei ole võimalik ilma konstruktsioone avamata kindlalt tuvastada. Seetõttu hinnatakse nähtavaid tunnuseid, mõõtetulemusi ja riskikohti tervikuna.
Kuidas peab hoone termograafiaks või rõhutestiks ette valmistama?
Ettevalmistus sõltub mõõtmise liigist ja objektist. Enne mõõtmist saadame tellijale vajalikud juhised. Rõhutesti puhul tuleb muu hulgas arvestada ventilatsiooniavade ja teiste tahtlike õhuavadega. Termograafia puhul on oluline sobiv sise- ja välistemperatuuri erinevus ning mõõtmist mõjutavate ilmastikutingimuste arvestamine.
EN ISO 9972 ülevaade: Rõhutest ehk hoone õhupidavuse mõõtmine
EN ISO 9972 on rahvusvaheline standard, mis kirjeldab, kuidas mõõta hoonete või nende osade õhupidavust ehk seda, kui palju õhku lekib läbi seinte, uste, akende ja muude pragude. See on tuntud ka kui “blower door test” või rõhutest, kus kasutatakse ventilaatorit, et tekitada hoones kunstlik rõhuerinevus (surve või alarõhk) ja mõõta lekkeid.
Mida see tähendab lihtsalt öeldes?
Kujuta ette, et tahad teada, kas su maja on nagu õhukindel balloon või pigem nagu auklik kilekott. Rõhutest aitab seda kontrollida:
- Kuidas see töötab? Paigaldatakse uksele või aknale suur ventilaator (blower door), mis puhub õhku hoonesse sisse (survestab) või tõmbab välja (tekitab alarõhu). See loob rõhuerinevuse sise- ja välisõhu vahel, tavaliselt kuni 50 Pa (see on nagu kerge tuul). Siis mõõdetakse, kui palju õhku lekib läbi lekete – näiteks pragude, tihendite või ventilatsioonisüsteemide kaudu.
- Miks seda tehakse? See näitab, kui energiatõhus on hoone. Kui õhk lekib palju, läheb soojus (või jahutus) raisku, mis tähendab kõrgemaid küttearveid ja vähem mugavust. Samuti aitab see leida lekkeid, et neid parandada – näiteks tihendada aknaid või isoleerida seinu.
- Tulemused: Mõõdetakse õhuvahetuse kiirust (näiteks ACH – air changes per hour) või õhulekke mahtu (m³/h). Standard annab juhised, kuidas testi läbi viia, arvutada tulemusi ja arvestada tegureid nagu tuul või korstnaefekt. Passiivmajade või energiasäästlike hoonete puhul on ranged nõuded, et lekked oleksid minimaalsed.
Kes seda kasutab?
Õhupidavuse mõõtmist kasutatakse hoonete energiatõhususe ja ehituskvaliteedi hindamisel, projekteeritud õhupidavuse kontrollimisel ning õhulekkearvu määramisel. Eestis on õhulekkearv energiatõhususe regulatsioonis määratletud 50 Pa rõhuerinevusel tehtava õhulekketestiga. Mõõtmise vajadus sõltub konkreetsest hoonest, projektist ja kontrolli eesmärgist.
Ehitusinsenerid, arhitektid ja energiakonsultandid.
Raport ja tulemused
HooneEnergia ei ole seotud ehitajate ega müüjatega. Teenus on objektiivne ja erapooletu.
Mida täielik raport sisaldab?
- mõõtmistulemusi
- fotod ja termopildid
- selgitused ja järeldused
- praktilised soovitused edasiseks
- riskide selgitus ja prioriteetsus
Kas raportit saab kasutada kinnisvaratehingus?
Jah. Raport sobib kasutamiseks:
- otsuste tegemiseks
- kinnisvara ostu-müügi dokumentatsioonis
- suhtluses ehitaja või arendajaga
- vaidluste ennetamiseks
Kas raport asendab kasutusluba või energiamärgist?
Ei. Teenused ei asenda ametlikku kasutusluba ega energiamärgist. Tegemist on sõltumatu tehnilise ja energiatehnilise hinnanguga, mis aitab riske varakult tuvastada.
Raport on arusaadav ka mitte-tehnilisele kliendile.
Broneerimine ja hinnastamine
Teenuse tellimiseks:
- Võta meiega ühendust
- Kirjelda objekti ja eesmärki
- Soovitame sobiva teenuse
- Lepime kokku aja
Kui kiiresti saab teenust?
- Teenuse aeg sõltub objekti asukohast ja töömahust.
- Tavaliselt leiame sobiva aja mõne tööpäeva jooksul.
Koostöö kinnisvarabüroodega?
Jah. Pakume koostööd:
ehitusettevõtetele
kinnisvarabüroodele
arendajatele
Kas teenus on saadaval üle Eesti?
Jah, teenused on saadaval üle Eesti.
Teenused sobivad kasutamiseks eksperthinnangute ja müügiprotsessi toetamiseks.
Kas see teenus on mulle tegelikult vajalik?
Kui teil on kahtlusi hoone ehituskvaliteedi, energiatõhususe või võimalike varjatud puuduste osas, aitab sõltumatu kontroll anda selguse enne oluliste otsuste tegemist. Teenus on mõeldud kindlustunde loomiseks, mitte probleemide tekitamiseks.